- aju magustoit

Psühholoogia Sinule 2016, nr 4.

Rubriik: Põnevat psühholoogiast

 

 

Serveeri oma ajule magustoitu: õpi keeli!

 

 

Mõned inimesed valdavad kümneid keeli. Kuidas on see võimalik ning miks on mitme keele rääkimine hea? Lähemalt uurib Kirsi Laanesoo. 

 

Mitmekeelsetel on ühe keele kõnelejate ees mitmeid eeliseid. Avaramad karjääriväljavaated, suurem võimalus luua suhteid erinevatest kultuuridest inimestega, parem vaimne heaolu vanemas eas – need on ainult mõned näited. Kas nende hüvede nautimiseks peab olema ilmtingimata polüglott või on igal inimesel siiski võimalik neist osa saada?



 

 

Ajutreening

 Nii nagu füüsiline treening aitab hoida meie keha vormis, aitab ka kahe või enama keele kasutamine treenida aju ja teravdada erinevaid kognitiivseid võimeid, nagu näiteks taju, mälu ja mõtlemist. Uuringud on tõestanud, et mitmekeelsed inimesed suudavad ebaolulise taustamüra sees suurepäraselt keskenduda vajalikule. Põhjuseks arvatakse olevat see, et võõrkeelt õppides ja kasutades on nad pidanud sarnase kõlaga sõnade hulgast suutma valida välja õige ehk siis kasutama ülimat keskendumisoskust ja kiiret otsustusvõimet. Selle kohaselt peaksid mitmekeelsed inimesed olema ka väga head autojuhid või kirurgid, kes ei lase end häirida segavatest ümbritsevatest faktoritest.


 

Pidevalt ühelt keelelt teisele „hüppamine“ on  asendamatu vaimne treening, millest on tohutult kasu elu pikemas perspektiivis, sest on välja selgitatud, et kognitiivne vananemine ilmneb mitmekeelsetel inimestel tunduvalt hiljem kui inimestel, kes räägivad ainult ühte keelt. Erinevate keelte oskus ja praktiseerimine elu jooksul tagab inimajus kognitiivse ressursi, mis lükkab dementsuse teket mitmeks aastaks edasi. 


 

Ellen Bialystok Yorki ülikoolist Kanadas on uurinud dementsuse ja mitmekeelsuse seost sisserändajate põhjal. Tema uurimuse tulemused näitavad, et kahe keele oskamine lükkab dementsust edasi viis aastat, kolme keele oskamine ligikaudu kuus aastat ja nendel inimestel, kes räägivad soravalt nelja või enamat keelt, ilmneb dementsus üheksa aastat hiljem kui ükskeelsetel inimestel. 


 

 

Sobib igas vanuses

 

 Kriitilise perioodi hüpoteesi järgi on meie lapsepõlves väga lühike aeg, mil suudame täiuslikult omandada uue võõrkeele koos kõikide selle erinevate nüanssidega. Selle seisukoha pooldajad arvavad, et hilisemas elus on uute keelte omandamine sellisel kujul peaaegu võimatu. 


 

Ent polüglotid suhtuvad sellesse hüpoteesi skeptiliselt, sest paljud neist on õppinud erinevad keeled selgeks just täiskasvanuna ja lühikese aja jooksul. Samuti ei nõustu selle väitega paljud teadlased, kes on veendunud, et vananedes toimub meie õppimisvõimetes ainult väike tagasiminek. Nad kinnitavad, et kui anda lastele ja täiskasvanutele sama aeg keele õppimiseks, siis tegelikkuses õpivad täiskasvanud sama aja jooksul tunduvalt rohkem.


 

 

Võime muuta maailmataju

 

 Psühholoogid on jõudnud järeldusele, et sõnad, mida me kasutame on läbipõimunud meie identiteediga. Kuigi kõlab klišeena, et prantsuse keele rääkimine muudab kõneleja romantilisemaks või itaalia keel muudab kirglikumaks, on selles siiski mingil määral oma tõetera, sest uuringud on näidanud, et mitmekeelsed inimesed on võimelised edukalt omaks võtma erinevate keelte kõnelejate käitumismudeleid. 


 

Samuti on mitmed teadlased arvamusel, et keel, mida räägime, kujundab meie mõtlemist. Näiteks on selgusele jõutud, et vene keele kõnelejad on inglise keele kõnelejatest kiiremad eristama erinevaid sinise värvi toone. 


 

Psühholingvist Panos Athanasopoulos on uurinud mitmekeelseid inimesi ning keskendunud sellele, kuidas erinevate keelte kõnelemine muudab nende maailmataju. Selleks näidati ükskeelsetele inglise ja saksa keele kõnelejatele videoklippe autosse või majja jalutavast naisest ning paluti toimuvat kirjeldada. Hiljem läbiti sama katse mitmekeelsete inimestega. 


 

Selgus, et saksa keelt emakeelena kõnelejad keskenduvad sündmuste kirjeldamisel nii sündmusele endale kui võimalikele tulemustele. Nad kirjeldasid klipis toimuvat järgnevalt: Naine kõnnib majja. Samas inglise keele kõnelejad keskendusid pigem ainult sündmusele: Naine kõnnib. Mitmekeelsed inimesed kasutasid seevastu mõlemat lähenemist olenevalt keelest, mida neil parasjagu paluti kasutada. Seega jõuti järeldusele, et mitmekeelsed inimesed suudavad muuta perspektiivi vastavalt keelele, mis on nende ajus hetkel kõige aktiivsem.


 

 

Soovitused parimatelt

 

 Nii mõnedki polüglotid on maailmarändurid, kes on õppinud uued keeled selgeks olude sunnil, elades erinevatel eluetappidel erinevates riikides. Keelte õppimiseks ei pea siiski hakkama teise riiki kolima, vaid selleks on tänapäeval väga palju erinevaid võimalusi alates kursustel käimisest lõpetades võõrkeelsete filmide vaatamisega. 


 

Kolmekümmet keelt kõnelev Richard Simcotti väidab, et keele õppimise juures on peamine järjepidevus. „Kui juba keelt õppima asuda, siis tuleb sellega tegeleda iga päev natukenegi. Kui oled liiga väsinud, et õppimisega tõsist tööd teha, piisab võõrkeelse poplaulu kuulamisestki, et oma keeleoskust arendada,“ sõnab ta. 


 

Näitleja Michael Levi Harris, kes oskab vabalt kümmet keelt ja saab keskmisel tasemel aru veel 12 keelest, leiab, et keele õppimisel ja näitlemisel on palju ühist – mõlema puhul on oluline imiteerimine. Ta väidab: „Iga inimene saab hakkama kuulamise ja kordamisega. Ka keele õppimisel tuleks julgelt imiteerida teise keele kõnelejat mõtlemata sõnade kirjapildile.“ Samuti soovitab Harris jälgida emakeelse kõneleja näoilmeid, et aru saada, kuidas erinevaid häälikuid moodustada ning ta nendib, et ei tohiks piinlikkust tunda võõraste helide ees, mida võõrkeelsete sõnade hääldamine kaasa toob. 


Siinkohal tasub teada, et mitte ainult võõrkeelte oskamine pole kasulik, vaid samuti nende õppimisprotsess, sest võõrkeelte valdamise positiivne mõju hakkab avalduma juba pärast esimest semestrit õpinguid.


 

 

Huvitavat

 Mitmekeelsust seletatakse erinevalt. Väga kitsa lähenemise juures loetakse mitmekeelseks inimest, kes oskab kahte või enamat keelt emakeelse kõneleja tasemel. Laiema ja levinuma määratluse järgi võib mitmekeelseks pidada iga inimest, kes valdab vabalt mitut keelt. 

 

 Ohuolukorras teevad mitmekeelsed inimesed ratsionaalsemaid otsuseid pigem mõnes teises keeles kui oma emakeeles. See tuleneb asjaolust, et teistes keeltes puuduvad tunnetel põhinevad aimdused ja eelarvamused, mis mõjutavad objektiivset riskide hindamist. 


 

 

Allikad:

 

http://www.bbc.com/future/story/20150528-how-to-learn-30-languages

 

http://www.sciencemag.org/news/2015/03/speaking-second-language-may-change-how-you-see-world

 

http://www.independent.co.uk/news/science/how-the-language-you-speak-changes-your-view-of-the-world-10212854.html

 

http://www.medicaldaily.com/bilingual-benefits-how-learning-another-language-keeps-your-mind-sharp-no-matter-your-310308

 

http://www.linguisticsociety.org/


Visuaalne sõnaraamat

 

 

Georgetowni Ülikooli meditsiinikeskuse neuroteadlased Laurie S. Glezer, Judy Kim, Josh Rule, Xiong Jiang ja Maximilian Riesenhuber uurisid, kuidas töötab aju, kui me õpime uusi sõnu. Uuring avaldati 2015. aastal ajakirjas  The Journal of Neuroscience.


 

Teadlased väidavad, et aju ei haara mitte üksikuid tähti või sõnade osi, vaid neuronid ajus salvestavad, kuidas mingi sõna „välja näeb“. Uuringu juht dr Maximilian Riesenhuber nimetab seda nn visuaalseks sõnaraamatuks. Teadlaste järgi toimub uute sõnade meeldejätmine visuaalses korteksis, sama ajupiirkond on seotud ka nägemisfunktsiooniga ning näiteks nägude meeldejätmisega.


 

Teadlased palusid 25 osalejal õppida uusi sõnu, ent tegelikult polnud neid sõnu üldse olemaski. Osalejate aju skanniti enne ja pärast sõnade õppimist. Selgus, et visuaalses korteksis tekkisid muutused, justkui oleks aju arvanud, et tegu on päris sõnadega.


 

Üks autoritest dr Laurie Glezer selgitab, et uuring kinnitab, kuidas neuronid uute sõnade õppimisel n-ö ümber häälestuvad, mis omakorda on tõendus selle kohta, kui plastiline on meie aju.


 

Allikas: http://www.spring.org.uk/2015/04/how-to-learn-new-words-quickly-and-efficiently.php


 

Toimib sajaga! Kuula magamise ajal keeli

 

 

See imetabane soovitus tundub liiga hea, et tõsi olla, ent Šveitsis tehtud uuringust selgub, et selles on tegelikult tõetera sees. 2014. aastal uurisid Zürichi ja Fribourgi Ülikooli teadlased Thomas Schreiner ja Björn Rasch, kas saksa keelt emakeelena kõnelevad üliõpilased omandavad hollandi keele kiiremini, kui nad magamise ajal varem õpitud sõnu uuesti kuulavad.


 

Kell 10 õhtul anti katses osalejatele nimekiri hollandi sõnadest, mille nad pidid ära õppima. Pooled katses osalejad läksid pärast sõnade õppimist magama, ülejäänud pidid püsima ärkvel. 


 

Mõlemad, nii magama läinud osalejad kui ka ärkvel olijad kuulasid lindistusi mõnedest varem õpitud sõnapaaridest. Teadlaste eesmärk oli välja selgitada, kas sõnade kordamine aitab neid paremini meelde jätta ja ning kas on vahe, kas sõnu kuulatakse magades või ärkvel olles. Kell 2 hommikul pidid kõik osalejad tegema testi.


 

Üllatuslikult said vahepeal maganud osalejad testis paremaid tulemusi kui need, kes olid kogu aja olnud üleval. Teadlased arvavad, et võõrkeelsete sõnade kuulamine magamise ajal aktiveerib ajus samad piirkonnad, mis olid sõnade õppimisega seotud ärkvel olles, ning aitab seega õppimisprotsessile oluliselt kaasa.


 

Siiski rõhutab üks uuringu autoritest, dr Rasch, et magamisest ja võõrkeelsete sõnade kuulamisest ainuüksi ei piisa, sest kui kuulata magamise ajal sõnu, mida inimene pole varem õppinud, siis õppimisprotsessi ei toimu. Teadlased rõhutavad veel, et kõige aktiivsem on õppimisprotsess NREM-une ajal. See on rahulik, aeglane ja silmaliigutusteta uni. 


 

Dr Rasch on avastuse üle väga õnnelik, eriti rõõmsaks teeb teda teadmine, et meetod on väga praktiline ning igaüks saab seda igapäevaelus kasutada.


Allikas: http://www.spring.org.uk/2014/07/you-can-learn-a-new-language-while-you-sleep-study-finds.php